Piinlik vandenõuteooria meie metsaistikuid tootva pereettevõtte kohta, mida Postimees kangestas emotsionaalsete väljenditega „skandaal“, „metsasõda“ ja „hiigelkahju“, teenib tegelikult üht eesmärki: võtta Eesti metsaomanikult metsauuendustoetus ja valikuvabadus.
Olles ettevõttega Systemseparation sattunud hirmutamiskampaania tulipunkti, pean selgitama metsaomanikule selle poriloopimise tausta. See asetab konteksti väited, mida esitab raskustes Forestplanteri puukooli osanik ja marginaalse ettevõtlusühenduse juht Richard Tomingas.
Milline on Eesti puu?
Eesti mets tuleb istutada Eesti seemnest. Eesti seeme on see, mis on Eestist korjatud. Istikuks sirgub hulk Eesti seemneid Eesti kasvuhoonetes, ning umbes kümnendik mõnes välismaa taimlas, meie puhul Saksamaa kaasaegses ning hinnatud Lüdemann Pflanzeni taimlas.
Eesti kasvuhooneis potitaimena kasvatatud istik sobib paljudesse kohtadesse hästi. Saksa taimlas avajuursena kasvatatud elujõulisem ja soodsam taim sobib paremini tihedama alustaimestikuga segametsapiirkondadesse. Ausas konkurentsis saab metsaomanik vabalt valida, kumba eestimaist taime eelistab.
Metsauuendustoetust makstakse Eesti seemnest kasvatatud taimele, et meie metsadesse kultiveeritaks kohaliku päritoluga ja siia sobivat geneetilist materjali.
Eesmärk: võtta metsaomanikult valik
Kuid kitsas ringkond kodumaiseid kasvatajaid, kes väidavad end rääkivat kogu sektori nimel, on aastaid taotlenud Eesti metsaomaniku toetuseta jätmist, kui ta peaks eelistama välismaa taimlas kasvamas käinud Eesti istikut.
Tegemist on kaht väike- ja kaht mikroettevõtet ühendava Eesti Metsataimetootjate Liiduga, kelle liikmed tegid viimases kvartalis Inforegistri andmetel kokku 96 000 eurot käivet 🤔🙄. Riiklikke makse on Inforegsitri andmeil tasunud viimase kvartali jooksul neist vaid kaks 🚩🚩🚩. Liidu juhataja Tomingas pole taoliste avalduste tegemiseks Eesti metsaomanikelt mingit mandaati saanud. Küll aga väljendas see liit juba kuue aasta eest pressiteates lootust „välismaised istikud“ Eestist tõrjuda.
Viimane lobby-pingutus metsaomanikelt toetuse võtmiseks jooksis liiva siinkirjutaja silme all keskkonnaministeeriumis, kus laiapõhjalisel ümarlaual lükkasid toetuste piiramise mõtte tagasi kõik metsandussektori ja riigi esindajad. Väljapääsuna nähti meediarünnakut ja metsaomanike hirmutamist valedega. Laimukampaania meie ettevõte Systemseparation Ltd ja meie Saksamaa partneri, Euroopa ühe hinnatuma puukooli vastu on võtnud enneolematud mõõtmed, hagi selle heastamiseks menetleb Harju Maakohus.
Seda tähelepanuväärsem on metsaomanike vastase kampaania tegeliku kasusaaja varjust väljaastumine, kui 6. septembri arvamusloos kordas Tomingas meedias juba laialt levitatud valesid. Ehkki võltspatriootlik retoorika vihjab justkui eesti asja ajamisele, käib Eesti metsaomaniku valikute ja toetuse piiramine metsaomaniku huvidele risti vastu. Kvaliteetse avajuurse metsataime väljasöömise püüd ei teeni kellegi huve peale autorite endi.
Veelgi hämmastavam on metsandusinimeste jaoks nõudmine, et metsandusühistud korraldaks istikute ostmiseks hankeid. Metsandusühistud on vabade eraomanike vabad ühendused, kes saavad suurepäraselt hakkama endi liikmetele parima pakkumise väljavalimisega. Mõte hankemenetlusest koos bürokraatia ja lõputute vaidlustamiste ja trollimisvõimalustega ei teeni kellegi huve peale potentsiaalse sarivaidlustaja.
Süüdistused meie ettevõtte ja avajuurse Eesti metsataime vastu, mida Tomingas ja üks meediaväljaanne kordavad, seisavad aga savijalgadel.
„Võõras päritolu“
Korduv jutt „võõra päritoluga taimest“ ajab metsaomanikule kärbseid pähe. Metsaseadus on selge: Eesti seemnest kasvatatud taim on eestimaine taim, muid tõlgendusvõimalusi pole. Eesti seemnest istikute ettekasvatamine Eesti, Läti, Soome, Saksa taimlates on pikk ja tavaline praktika. Muud piirangud ja tõlgendused on õhust võetud.
„Lõunapoolset päritolu taimed kasvavad lõhki“
Teadusartiklitega on lihtne avalikkust manipuleerida, sest need kõlavad vaikimisi autoriteetselt. Nii hirmutatakse metsaomanikku viitega aastatetagusele uurimistööle, mille väitel kannatavad Leedu päritolu taimed Eestisse istutatuna hiljem tüvelõhede käes. Et Eesti päritolu, st Eesti seemnest kasvatatud taimi uurimistöö ei puuduta, jätab Tomingas mugavalt mainimata.
„Puuduv kontroll“
Maalides pilti, nagu valitseks Eestis asuvates puukoolides range kord ja piiritagustes korralagedus, solvab lobist metsaomanike intellekti. Euroopa Liit on ilmselt maailma kõige karmimate taimetervise nõuetega majanduspiirkond, väide Eesti piiri taguste taimlate Tootsi peenardest on jabur iga maailma näinud metsandusinimese jaoks.
„Tõnu Lukase uskumatud seiklused Saksamaal“
Nii Tomingase artiklis kui varem meedias ilmunud „uurimuses“ tõestatakse korralagedust taimekasvataja Tõnu Lukase nelja aasta taguse visiidiga Lüdemann Pflanzi taimlasse, kes osutab meile Eesti seemne istikuks kasvatamise teenust.
Euroopa ühes hinnatumas taimlas nõudis kauge ja väikese maa väike taimekasvataja ettejuhtunud töötajalt enda juhatamist lähima Eesti peenrani. Traktorist, käed-jalad niigi tööd täis, lappas kaustikut ja andis Lukasele umbkaudse asukoha, kuid ekskursiooni talle ei korraldanud. Hiljem kontoris ei küsi Lukas koordinaate ei taimla omanikult ega andmebaasiga töötavalt inimeselt, sest legend „määrdunud kaustikust traktoristi istme all“ on sündinud. Üksmeelselt kordavad Tomingas ja üleriigiline päevaleht Lukase uskumatut ebaõnne kui tõestust, et mingit Eesti taime taimlas ole ega saagi olla.
Milleks see kõik?
Hulgal metsaomanikel on konkreetne põhjus eelistada välismaa taimlas ette kasvatatud elujõulist ja soodsat istikut. Neilt metsaomanikelt metsauuendustoetuse võtmine, nagu soovib Eesti Metsataimetootate Liit, sunniks uuendama metsa toetuseta, või mis tõenäolisem, kasutama kallimat ja nende tingimustesse vähem sobivat potitaime Eesti kasvuhoonest.
Lobby-surve keskkonnaministeeriumile metsaomanikult toetuste äravõtmiseks kukkus läbi. Järgnes meediarünnak vandenõuteooriaga „teadmata päritolust“ ja Eestimaa võssakasvamisest, mille valeväiteid klaarib nüüd kohus. Tomingase nüüdne väljaastumine identsete argumentidega teeb vähemalt pildi klaariks ja näitab ära mustamiskampaania tegeliku kasusaaja ja tema eesmärgid.
Millist toodet talle enim vaja, otsustab vabas ühiskonnas ikkagi klient, mitte müüja. Meie kliendid, juba kuus aastat meie Saksamaal kasvatatud kvaliteetseid Eesti metsataimi kasutanud metsaomanikud, soovivad meile jõudu võitluses ning loodavad valikuvabaduse säilimist.
