H\u00fcbriidlehis (eestikeelses kirjanduses ka eurojaapani lehis), Larix x eurolepis.<\/p>\n\n\n\n
Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise \u00f5ietolmuga tolmeldatud jaapani lehise k\u00e4bialges (ema\u00f5isikus) arenenud seemnetest. Esimest korda kirjeldatud 1917. aastal \u0160veitsis.<\/p>\n\n\n\n
Euroopa lehise kiire kasv ja sirge t\u00fcvi ning jaapani lehise kiire kasv ja immuunsus lehisev\u00e4hi suhtes annavad kombinatsiooni, millele ei ole v\u00f5rdset \u00fchelgi meie oludes kasvaval okaspuul. Kui siberi ja vene lehistel kestab kasvuperiood 75-80 p\u00e4eva aastas, siis h\u00fcbriidlehisel meie kliimatingimustes 110-120 p\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n
H\u00fcbriidlehise taim vajab oma kasvupotensiaali \u00e4ra kasutamiseks keskmisest viljakamat mulda, kuid on v\u00f5imeline edukalt kasvama ka liivasemal, kruusasemal pinnasel. Pigem v\u00e4ltida raskeid savimuldasid. Ei talu p\u00fcsivat liigniiskust. Kultiveerimiseks sobivad n\u00e4iteks endised p\u00f5llumaad. P\u00f5hiliseks kahjuriks varasemas eas on ulukid- eriti metskitsed. Soovitame kasutada efektiivset repellenti- \u201eTrico\u201c, mille efekt seisneb ulukile ebameeldivas l\u00f5hna-ja maitseaistingus. Efektiivsuskatsete tulemused ning pikaaegne t\u00f6\u00f6kogemus antud t\u00f5rjevahendiga Soomes ja Rootsis, t\u00f5estavad selle vahendi t\u00f6\u00f6kindlust ning sobivust meie kliimasse. Repellenti kasutatakse k\u00e4sitsi pritsituna taimedele peale istutamist, 1-2 korda aastas.<\/p>\n\n\n\n
Esineb ka m\u00e4nnik\u00e4rsaka kahjustusi, seda eriti v\u00e4rsketel raiesmikel, endistel p\u00f5llumaadel seda kahjustust peaaegu ei kohta, kuna m\u00e4nnik\u00e4rsakas elab ning paljuneb okaspuuk\u00e4ndude vahetus l\u00e4hetuses, nende juurestikus. <\/p>\n\n\n\n
Eestis on siiani k\u00f5ige p\u00f5hjalikumad h\u00fcbriidlehise kasvatamise kogemused S\u00f6e arboreetumis, J\u00f5gevamaal. Taanist p\u00e4rit seemned on andnud t\u00e4naseks j\u00e4rgmisi tulemusi- 26 aastase puu keskmine k\u00f5rgus 19,6 m ja keskmine rinnasdiameeter 34 cm ning keskmine t\u00fcvemaht 0,92 tm. J\u00e4relikult v\u00f5ib 26- aastaselt h\u00fcbriidlehiselt saada juba sellise raiemahu, mida kuusk ja m\u00e4nd meie tingimustes , Ia boniteedis suudavad anda 70-80 aastaga. Keskmine aastane juurdekasv vanuses 15-20 aastat on ca 17m3\/ha. Raiek\u00fcpsus ca 35 aastasena, selle aja jooksul vajalik teha 3-4 harvendusraiet, mille k\u00e4igus raiutakse v\u00e4lja 40-55 m3\/ha iga raie kohta. Teisel harvendusraiel on v\u00f5imalik saada juba tarbepuitu- k\u00fcttepuu n\u00e4ol. Kolmandal ja neljandal harvendusel lisaks ka paberipuitu. H\u00fcbriidlehise puit ei erine mitte millegi poolest jaapani lehise puidust, mida peetakse \u00fcheks paremaks lehiste hulgas. V\u00e4rvuselt on maltspuit kollakas, l\u00fclipuit punaka varjundiga pruun. Puit on ilmastikuoludele eriti vastupidav ja k\u00f5va. Ei vaja keemilist t\u00f6\u00f6tlemist (immutamist), mis teeb ta looduss\u00f5bralikumaks, h\u00f6\u00f6veldatuna ilus ja l\u00e4ikiv. Puidukiud on j\u00e4medad ja puit ise vaigurohke. Puidust saab ka tselluloosi ning spooni ja parketti. Sobiv v\u00e4litingimustesse, voodrilauaks. Laiade aastaringide t\u00f5ttu ei sobi maltspuit kandekonstruktsioonidesse ega suurt tugevust ning elastsust n\u00f5udvatesse \u00fchendustesse. Taoliste vajaduste jaoks kasutada ainult l\u00fclipuitu. Lehisel hakkab l\u00fclipuit tekkima juba k\u00fcmne kuni viieteistk\u00fcmne aasta vanuselt ja nii moodustub raiek\u00fcpse puu t\u00fcvi p\u00f5hiliselt l\u00fclipuidust- ca 80%. Nii tagavadki lehisepuidu p\u00fcsivuse suur l\u00fclipuidu osakaal, suur tihedus ja puidu vaigusus.<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5udlus puidu j\u00e4rgi on viimastel aastak\u00fcmnetel j\u00e4rkj\u00e4rgult suurenenud, ilmselt ka seoses keskkonas\u00f5bralikemate lahenduste otsimisega ehitussektoris. Lehisepuit on turul ca veerandi v\u00f5rra hinnalisem kui kuuse v\u00f5i m\u00e4nni oma.<\/p>\n\n\n\n
H\u00fcbriidlehis e. eurojaapani lehis on kiirekasvulisem puu Eestis. Tema hektari keskmine tagavara enne uuendusraiet on v\u00e4hemalt 500tm\/ha. Sellest kogusest moodustab tarbepuit palgi ja peenpalgi n\u00e4ol umbes 2\/3 ehk sisuliselt rohkem kui 300tm. \u00dclej\u00e4\u00e4nu l\u00e4heb paberipuuks, k\u00fcttepuuks v\u00f5i nagu hiljutisel ajal kombeks \u2013 hakkematerjaliks. Lehise hakkematerjali t\u00f5husust kergitab okkamassi puudumine v\u00f5i v\u00e4hesus. Soovituslik istutustihedus hektarile peaks olema suurem kui kuusel v\u00f5i m\u00e4nnil (2500-3000). Viimane tagab lehise hea laasumise ja sirge kvaliteett\u00fcve Arvestades lehise \u00fcmarpalgi ja saematerjali v\u00e4hemalt veerandi v\u00f5rra k\u00f5rgemat hinda v\u00f5rreldes kuuse v\u00f5i m\u00e4nniga v\u00f5ib t\u00e4nase p\u00e4eva arvestustes nende rahaline kaalukus t\u00e4hendada vastavalt ~80-85\u20ac\/tm v\u00f5i ~200\u20ac\/m3. Metsa \u00fclest\u00f6\u00f6tamiskulud j\u00e4\u00e4vad sarnaseks iga puuliigi juures. V\u00f5rreldes kuusega toodab kiirekasvuline lehis omanikule lisaks v\u00e4hemalt 2-kordset tulu kuna \u00fcks raiering, maks. 35 aastat on poole l\u00fchem tavalisest kuuse raiets\u00fcklist. Esmased investeeringud \u00fche hektari lehisepuistu loomiseks moodustavad maa olemasolul circa 2500.- eur hektarilt. Puistu hooldamine esimese viie aasta jooksul circa 1500.- eur hektarilt. Alates kahek\u00fcmnendast aastast katab puistu hooldamise kulud tarbepuidu m\u00fc\u00fck.<\/p>\n\n\n\n
Kogu investeeringute maht seega circa 4000.- eur hektarile. Puistult potentsiaalselt saadava puidu v\u00e4\u00e4rtus t\u00e4nastes hindades 35 aasta p\u00e4rast circa 28,000.- eur. Return On Investment (ROI) circa 6,5. Teoreetiliselt toob iga investeeritud euro Teile l\u00e4hema 35 aasta jooksul sisse umbes seitse eurot ja t\u00f5en\u00e4oliselt on puit \u00fcks stabiilsemaid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n\n\n\n
Lehise puhul tuleb arvestada ka seda, et oma olemuselt on tegemist \u00f6koloogilise puitmaterjaliga, mis tagab ilmastikukindluse ka naturaalse kasutuse korral. T\u00e4nap\u00e4evane \u00fchiskond vaatab \u00fcha rohkem pestitsiidivaba eksistentsi poole. R\u00e4\u00e4kimata homsest, kuhu me k\u00f5ik teel oleme! H\u00fcbriidlehis e. eurojaapani lehis investeering oma pensionifondi v\u00f5i kapital lastele, kes selle kasvatamises ka ise kaasa l\u00fc\u00fca saavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
H\u00fcbriidlehis (eestikeelses kirjanduses ka eurojaapani lehis), Larix x eurolepis. Tegemist on puuga, mis on kasvatatud euroopa lehise \u00f5ietolmuga tolmeldatud jaapani lehise k\u00e4bialges (ema\u00f5isikus) arenenud seemnetest. Esimest korda kirjeldatud 1917. aastal \u0160veitsis. Euroopa lehise kiire kasv ja sirge t\u00fcvi ning jaapani lehise kiire kasv ja immuunsus lehisev\u00e4hi suhtes annavad kombinatsiooni, millele ei ole v\u00f5rdset \u00fchelgi meie […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"ocean_front_end_style_editor":"no","ocean_post_layout":"","ocean_both_sidebars_style":"","ocean_both_sidebars_content_width":0,"ocean_both_sidebars_sidebars_width":0,"ocean_sidebar":"0","ocean_second_sidebar":"0","ocean_disable_margins":"enable","ocean_add_body_class":"","ocean_shortcode_before_top_bar":"","ocean_shortcode_after_top_bar":"","ocean_shortcode_before_header":"","ocean_shortcode_after_header":"","ocean_has_shortcode":"","ocean_shortcode_after_title":"","ocean_shortcode_before_footer_widgets":"","ocean_shortcode_after_footer_widgets":"","ocean_shortcode_before_footer_bottom":"","ocean_shortcode_after_footer_bottom":"","ocean_display_top_bar":"default","ocean_display_header":"default","ocean_header_style":"","ocean_center_header_left_menu":"","ocean_custom_header_template":"","ocean_custom_logo":0,"ocean_custom_retina_logo":0,"ocean_custom_logo_max_width":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_width":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_width":0,"ocean_custom_logo_max_height":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_height":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_height":0,"ocean_header_custom_menu":"0","ocean_menu_typo_font_family":"","ocean_menu_typo_font_subset":"","ocean_menu_typo_font_size":0,"ocean_menu_typo_font_size_tablet":0,"ocean_menu_typo_font_size_mobile":0,"ocean_menu_typo_font_size_unit":"px","ocean_menu_typo_font_weight":"","ocean_menu_typo_font_weight_tablet":"","ocean_menu_typo_font_weight_mobile":"","ocean_menu_typo_transform":"","ocean_menu_typo_transform_tablet":"","ocean_menu_typo_transform_mobile":"","ocean_menu_typo_line_height":0,"ocean_menu_typo_line_height_tablet":0,"ocean_menu_typo_line_height_mobile":0,"ocean_menu_typo_line_height_unit":"","ocean_menu_typo_spacing":0,"ocean_menu_typo_spacing_tablet":0,"ocean_menu_typo_spacing_mobile":0,"ocean_menu_typo_spacing_unit":"","ocean_menu_link_color":"","ocean_menu_link_color_hover":"","ocean_menu_link_color_active":"","ocean_menu_link_background":"","ocean_menu_link_hover_background":"","ocean_menu_link_active_background":"","ocean_menu_social_links_bg":"","ocean_menu_social_hover_links_bg":"","ocean_menu_social_links_color":"","ocean_menu_social_hover_links_color":"","ocean_disable_title":"default","ocean_disable_heading":"default","ocean_post_title":"","ocean_post_subheading":"","ocean_post_title_style":"","ocean_post_title_background_color":"","ocean_post_title_background":0,"ocean_post_title_bg_image_position":"","ocean_post_title_bg_image_attachment":"","ocean_post_title_bg_image_repeat":"","ocean_post_title_bg_image_size":"","ocean_post_title_height":0,"ocean_post_title_bg_overlay":0.5,"ocean_post_title_bg_overlay_color":"","ocean_disable_breadcrumbs":"default","ocean_breadcrumbs_color":"","ocean_breadcrumbs_separator_color":"","ocean_breadcrumbs_links_color":"","ocean_breadcrumbs_links_hover_color":"","ocean_display_footer_widgets":"default","ocean_display_footer_bottom":"default","ocean_custom_footer_template":"","footnotes":""},"class_list":["post-74","page","type-page","status-publish","hentry","entry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1034,"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/74\/revisions\/1034"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/systemseparation.ee\/mets\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}